60. postitus ja pikaks ajaks ka viimane. Vähemalt nädalaks, kui mitte isegi enamaks.
Ma veedan praegu oma viimaseid ärkvelolekutunde Eestis. Homme varahommikul lähen Hollandi poole teele. Teen ma seda ainult humanitaarpraktikumi pärast. Igatahes.. Fakt on see, et ma lähen. :) Ja ma proovin seda nautida. Mul on Hollandis vabam. Mina ei pea kellegi teise, kui ainult enda eest vastutama. Kui nemad siin olid, siis pidin ma ka ju enda nö. hollandlase eest hoolt kandma.
Igatahes... Vaheaeg jah. Meel muutub sutsu nukraks, kui selle peale mõtlen. See oleks mul üks hea võimalus oma Henryga koos olla.. Aga ma toon talle midagi ilusat ja armsat sealt.. :) Mul on muidugi tema pilt ka telefonis (ta ei ole muidgi ainuke).
Igatahes... Ootan siis järgmist nädalavahetust, mil koju saab. :) Suht aus jah.
Aga varsti läheme kambaga bowlingusse ja siis edasi Jane juurde. Mingi hetk magama ja siis minnek...
Kusjuures üldse ei ole tunnet, nagu ma läheks. Täiesti.. Õpetaja saatis just sõnumi. Enam suurema ükskõiksusega seda lugeda ei saaks. Mu Hollandi vahetusõpilase isa kirjutas mulle face'i. Suht tuimalt lugesin ja vastasin formaalselt nagu kohane. Eks homme näis, kui lennukis istun. :D Pärast satun paanikasse lennukis. :D See oleks naljaks. Peaks lausa nimelt proovima.
Aga jah.. Ma ei teagi, mida öelda. Hakkan teatud inimestest väga väga puudust tundma. Seal ma vaevalt väga võimalust saan, et kellegagi ühedust võtta. Oehjah. :) Mis seal ikka.
Jätan teile oma palavad hüvastijätud. :) Olge mõnusad ja nautige vaheaega- kellel seda on ;).
All I ever wanted, all I ever needed. U.
No comments:
Post a Comment