Segadus siin ja segadus seal.
Olen Türil. Siin on hea. Igatsesin siia. Mitte ainult söögi pärast (sest sellest siin puudust ei tule, kogu aeg aind söömine), vaid kogu selle õhkkonna pärast. Ma olen harjunud siin puhkama ja kuigi ma sain ühe pisikese arvuti endaga kaasa, seda päris mitmel põhjusel, siis motivatsiooni õppida mul küll ei ole. Jah, ma tean, et peab. Äkki homme suudan end kokku võtta.
Ahsoo, siia sõiduga mu usk inimeste headusesse taastus jälle natuke :). Häid inimesi ikkagi leidub ka.
Sessiaeg läheneb jälle. Lõbus... Saaks see juba läbi.. Üritan end kokku võtta. Ma luban, et ma üritan!
Tegelikult pole mul mitte midagi mõistlikku siia kirjutada. Ma ei oska enam blogida. Tuleb see maha jätta vist... Või kuskilt see diip ja filosofeeriv mina üles leida. Eks ma lähen ja otsin siis.
Tsau!
