Avastasin, et ma pole nii n+1 päeva juba kirjutanud. Aga ega mul ei olegi midagi väga uut. Samad vanad jamad, samad vanad rõõmud. Elu veereb nagu ikka, nii nagu lükkad. Midagi väga põnevat pole ka juhtunud.
Juuksuris käisin, olen päris lühike. Nii kiilakas pole ma veel olnudki, vb peale sündi.
Sess on.. 2 eksamit tehtud, 2 veel jäänud. 1 essee tehtud, 1 veel jäänud. Peaks lugema, ei viitsi. Varsti loen.
Viimasel ajal on tunne kuidagi väga ära. Panen selle kogu jamade ja stressi arvele. Selline tunne, et seljatagune kaob. Peaks puhkama rohkem, vb tuleb tagasi. Eile sain natuke teisel moel seda natuke taastada. Hää seegi, et kasvõi natuke. Palju on veel puudu ja tekitas tunde, et tahaks veel, aga jah... Ei tasu ahneks ka minna.
Ma tean, et see jutt kõlab imelikult, aga tegu oli lihtsalt sellega, et me istusime külg külje kõrval ja mina toetasin oma pea tema õlale/käele.
Tahaks vett praegu. Tahaks seltskonda. Üle pika aja tahan ma seltskonda.. Aga selle tahtmisega on nii, et two is a company, three is a crowd. Suurt juttu ajada ma ei viitsiks. Tahaks niisama vaiksuses istuda. Votnih...
Homme Võrru sünnipäevale. Loodan, et saan sealt öösel koju. Nagu päris koju... Vast keegi sõidab ja viitsib see 7 kmi Savernast ära keerata.
Aga ma lähen joon vett siis nüüd.
Tsau
Thursday, May 23, 2013
Thursday, May 9, 2013
Some things got to change
Istun köögis, õhtusöök on valmis ja ootan, millal isa töölt tuleb, et sööma saaks hakata. Hea hetk blogimiseks ju.
Täna, umbes kella 14 paiku, oli mul nii ilus idee, et ma õpin eetikat. Eksam on ju teisipäeval juba. Lugesin ja avastasin, et silmad vajuvad korralikult kinni ja meelde midagi ei jää. Panin omale kella 16 äratuse ja tegin hoopis powernapi. Ma hakkan ise ka juba vaikselt selle eksami pärast muretsema.. Minu õppimisstiiliga ma ka küll seda väga korralikult selgeks ei saa...
Miks ma nii unine üldse olin, et lugemise ajal silmad kinni vajusid? Sest me käisime kambaga eile väljas. Koju jõudsin peale kolme. Loomulikult ei jalutanud ma otse koju ja selle jalutuskäigu ajal sain ma teada/aru, et midagi tuleb muuta. Selle lubaduse ma ka andsin, et ma üritan. Mul on lihtsalt natuke aega vaja selle jaoks. Üle öö see ei juhtu.
Natuke rõõmsamatel teemadel. Täna oli SUPER ilm! Nii mõnus soe, päike paistis, puud on nende mõne päevaga lehte läinud. Metsikult ilus on kõik ja mulle nii meeldib! Õhk on täis tärkava rohu ja värskete lehtede lõhna. Väga poeetiliseks läks, aga seda ei saagi teistmoodi kirjeldada. Viimaks on suvi ka tulemas ja ma ausalt öeldes ei jõua ära oodata, millal ma saan lihtsalt olla ja ei pea ühe või teise asja pärast muretsema. Ka on mul ilus mõte suvel üks oma uus lugu ära lõpetada ja kindlasti juba nüüd varsti-varsti (loodetavasti järgmisel nädalal) ühte ühisprojekti alustada. Pössade epic survival story. Ma loodan, et ta tuleb ka nii awesome, kui ma teda praegu ette kujutan. Idee on iseenesest väga hea.
Hahaha. Vähe põnevust teile jah. Praadige! Vähemalt kaks uut lugu on tulemas, aga need ei tule enne sügist. :D Nautige ootamist!
Esmaspäeval läksin üle 2 aasta saalihokitrenni! Sain paar sinikat (see käib asja juurde) ja randme valusaks. Mis on ka iseenesest loogiline, et see juhtus. Loodan uueks esmaspäevaks korda saada ja siis läheb andmiseks jälle!
Maru kähku on see õppeaasta läinud. Juba on mul baka esimene aasta põhimõtteliselt läbi, ainult sess on veel üle elada suht... Henryl on esimene klass kohe läbi. Kuhu see aeg kaob?! Mul on nii kahju, et see nii kähku lendab. Mõnda momenti hoiaks kohe väga-väga kaua endaga, aga ilmselgelt, kui sa midagi naudid, siis aeg kaob käest.
Täna, umbes kella 14 paiku, oli mul nii ilus idee, et ma õpin eetikat. Eksam on ju teisipäeval juba. Lugesin ja avastasin, et silmad vajuvad korralikult kinni ja meelde midagi ei jää. Panin omale kella 16 äratuse ja tegin hoopis powernapi. Ma hakkan ise ka juba vaikselt selle eksami pärast muretsema.. Minu õppimisstiiliga ma ka küll seda väga korralikult selgeks ei saa...
Miks ma nii unine üldse olin, et lugemise ajal silmad kinni vajusid? Sest me käisime kambaga eile väljas. Koju jõudsin peale kolme. Loomulikult ei jalutanud ma otse koju ja selle jalutuskäigu ajal sain ma teada/aru, et midagi tuleb muuta. Selle lubaduse ma ka andsin, et ma üritan. Mul on lihtsalt natuke aega vaja selle jaoks. Üle öö see ei juhtu.
Natuke rõõmsamatel teemadel. Täna oli SUPER ilm! Nii mõnus soe, päike paistis, puud on nende mõne päevaga lehte läinud. Metsikult ilus on kõik ja mulle nii meeldib! Õhk on täis tärkava rohu ja värskete lehtede lõhna. Väga poeetiliseks läks, aga seda ei saagi teistmoodi kirjeldada. Viimaks on suvi ka tulemas ja ma ausalt öeldes ei jõua ära oodata, millal ma saan lihtsalt olla ja ei pea ühe või teise asja pärast muretsema. Ka on mul ilus mõte suvel üks oma uus lugu ära lõpetada ja kindlasti juba nüüd varsti-varsti (loodetavasti järgmisel nädalal) ühte ühisprojekti alustada. Pössade epic survival story. Ma loodan, et ta tuleb ka nii awesome, kui ma teda praegu ette kujutan. Idee on iseenesest väga hea.
Hahaha. Vähe põnevust teile jah. Praadige! Vähemalt kaks uut lugu on tulemas, aga need ei tule enne sügist. :D Nautige ootamist!
Esmaspäeval läksin üle 2 aasta saalihokitrenni! Sain paar sinikat (see käib asja juurde) ja randme valusaks. Mis on ka iseenesest loogiline, et see juhtus. Loodan uueks esmaspäevaks korda saada ja siis läheb andmiseks jälle!
Maru kähku on see õppeaasta läinud. Juba on mul baka esimene aasta põhimõtteliselt läbi, ainult sess on veel üle elada suht... Henryl on esimene klass kohe läbi. Kuhu see aeg kaob?! Mul on nii kahju, et see nii kähku lendab. Mõnda momenti hoiaks kohe väga-väga kaua endaga, aga ilmselgelt, kui sa midagi naudid, siis aeg kaob käest.
Subscribe to:
Posts (Atom)