See, kes ma kunagi ei olnud

"Ma olen alati hirmu tundnud. Hirmu, et ma olen inetu ja hirmu, et ma olen liiga ilus. Hirmu teise inimesega liiga lähedaseks saada ja samasugust hirmu mahajätmise ees. Hirmu mõnitamise ees. Hirmu süüdistamise ees ning et mul pole õigus, ning sama hirmu süüdimõistmise ees liigse enesekindluse pärast, kui mul on õigus olnud. On väga väsitav niimoodi elada. Lõpuks ei ole sul enam mingit jõudu alles, kõik allikad on ammendatud ja sa tahad ainult oma nahast välja pugeda. Muunduda. Kellekski teiseks saada."

Let me give up now..

Igasugune motivatsioon ja tahtmine on kadunud.
Ma ei taha hommikul tõusta, ma ei näe sellel mõtet. Ma lihtsalt olen terve päeva ja õhtul lähen uuesti magama. Milleks üldse vahepeal tõusta.
Ma ei taha süüa, ma ei taha olla. Ja kõige hullem, ma käitun teistega halvasti, elan oma tahtmatust nende peal välja.
Võrratuinimene123.
Istun ja ootan.. Ei teagi mida, aga midagi nagu ootaks. On vist aeg alla anda ja mitte midagi oodata ega loota..


My body’s broken
No words are spoken
Am I finally at the end?
This Conflagration is my contagion
Pulls me down yet again

Maybe life is nothing more than a curse inside the blessed
I will fight this bloody war with every strangled breath
I’m on my own… I’m on my own

I don’t need a conscience
I don’t need to feel
I don’t need these weary eyes to tell me what I know is real
I don’t need anybody to tell me who I am
Blame it on a broken heart- I’ve fallen apart again

Across the sea to you

No tere!

Mu viimase postituse kuri tuju on mul üle läinud, ometi ei tähenda see seda, et ma päriselt oleks seda ära unustanud. Raske on, meeletult raske, aga ma ei tohi sellele alla anda. Ma pean seda muutma. Kui ma ei suuda seda, mis ma siis edaspidi tegema hakkan.

Jõulud saavad tänasega siis vist läbi. Minu omad olid rahulikud, veetsin pere seltsis. Küpsetasin piparkooke ja sõin mandariine, usual stuff. Ei midagi ekstravagantset.
Täna lähen linna küll. Näen majandusteadlast, tallinlast ja sõdurit. Kahte viimast pole ammu näinud, eriti veel tallinlast. Viimati lõpetamisel. Tõotab tulla tore õhtu :). Homme koju tagasi ja 31. uuesti linna 2012 ära saatma. Nalja hakkab saama... See on kindel.
Ja 1. jaanuaril Rootsi. See tõotab ka huvitav tulla. Loodan, et Heli-Helike mind oma nakkava naeruga ära ei tapa seal. :D Eks ma annan teada.

Lõpp

Kõik. I'm done with this.