I would like a word with you (kind and justified)

I am a warrior not the victim of your pain.

Or should I say "my pain"? Still need to change some few things.

Igatahes. Käisin täna jooksmas. Ignoreerisin kõike, mis mul mõttes oli ja mis kehahädad mul on ja jooksin nii palju, nagu ma veel selle suve jooksul jooksnud pole. Väga mõnus! Tasus end ikka täiega ära. Tunnen, et energiat on palju rohkem nüüd. Hetkel on rammestus peal muidugi, aga üldiselt on parem. Lülitasin end täiesti välja ja lihtsalt jooksin. Kulus ära. Otsa veel 30 kätekõverdust ja 60 kõhulihast. Päev jälle korras.

Täna tegin ka pärmitaigna pannukaid. Täitsa nämmud said, olen rahul. 

Nägin huvitavat unenägu... Nagu päriselt huvitavat. Mitte mingit suvalist ajuvabadust vaid tõesti sisukat ja ägedat. 

Oli zombie apocalypse ja ma olin mingi seltskonnaga kuhugi majja sissepiiratud. Seal oli ka laps ja mina olin mees (ma ei tea, miks ma viimasel ajal nii palju seda unes näen, et ma mees olen...). Ma olin juba viga saanud ja tõmbasin ainult seltskonna tempot alla. Ma tegin otsuse, kuidas neid zombstereid sealt ära meelitada, et teised põgened saaks. Ma lõikasin endale kätte, et veri jookseks (ja zombid värske vere lõhna tunneks), ütlesin teistele ka, et kui ma nüüd lähen, siis nemad põgeneks (mind üritati takistada küll, aga see ei õnnestunud).
Ja siis ma hakkasin jooksma, ise samal ajal võimalikult palju lärmi tehes ja tähelepanu tõmmates, et hei! ma olen siin! tulge nüüd järgi! Kuna ma olin vigastatud, siis jooksin võrdlemisi aeglaselt.
Jooksin kuskilt üle mäe tee peale, tee ääres oli maja. Seal maja juures ma sain aru, et ma olen täiesti ümber piiratud. Minu tagant ja mõlemalt poolt tee pealt tulid zombsterid. Hordidena! Ma jäin sinna maja ette seisma ja ei osanud midagi teha enam. Kuhugi joosta polnud, aga mingi ellujäämisinstinkt oli ikkagi sees. End päriselt ohverdama ei olnud ma nõus.
Järsku olin ma seal majas sees, mille ees ma seisnud olin ja see maja oli täis ellujäänuid. Neil oli paar zombsterit ka vangi võetud, tegid seal mingeid katseid nendega. Mis õues toimus, seda ma enam ei teadnud. Mind tõmmati sinna majja ja ma vaatasin seal ringi. Seal oli meeletult palju inimesi, maja ise oli üpriski pisike. Seal seletati mulle ka midagi, mis seal toimub jne. Seda ma ei mäleta enam. Ainuke mõte oli, et siin on pmst ellujäänute laager, mina pääsesin siia, aga mure oli selles, mis sai mu ülejäänud seltskonnast, kelle nimel ma end just "ohverdanud" olin.


See oli vahelduseks täitsa mõnus zombieõudukas. Tavaliselt ma näen selliseid hästi vastikuid, keegi mu lähedastest on zombiks muutunud vms. Aga seekord oli niisama.. Täiesti võõrad inimesed, ei mingeid suuri süümekaid, mis kõige parem, ei mingit hirmu! Üks äärmiselt nauditav õudukas. Oleks hea meelega edasi vaadanud, aga trepist alla minev tibukene äratas mu üles. No pole hullu. Nüüd on omal fantaasiat sealt edasi mõelda.... Mine sa tea... Võib-olla, just maybe, tuli nüüd mu oma inspiratsioon ka tagasi... We'll see.

No freaking way!

Well, mul oli juba tõustes süda paha ja pea käis ringi (siinkohal tervitused mu aeg-ajalt peal käivale madalale vererõhule), kõht valutas ja mida kõike veel. Sõin natuke, asi läks veel hullemaks. Siis aga tegin saatusliku vea! Vaatasin ühte nimekirja kõige rõvedamatest filmidest. Noh, osasid neist ma olin juba näinud ja need polnud nii hullu midagi, aga osade kirjeldused ja illustratisoonid... Well fuck! No way. Süda läks veel rohkem pahaks ja külmavärinad tulid peale. Iseenesest ma lingi salvestasin, sest ma kahtlustan, et osasid filme, mis tunduvad natuke leebemad, neid ma otsustan mingi hetk vaadata. Viskan siia lingi ka, kui kedagi äkki huvitab.

http://www.listal.com/list/totally-fcked-up-films-disturb

But be careful! I have warned you.

Igatahes. Täna saan oma uue Tartu korteri võtmed kätte, homme kolin osaliselt sisse ka. Noh tegelt lähen linna ja nüüd, kus on võimalus, jään ööseks ka. Mingi hetk peaks oma asju sättima ka hakkama, et pärast seda jälle öösel ei teeks, aga noh samas, ega ma öösiti niikuinii ei maga. Viimasel ajal on jälle sellega probleeme.

Well hell.. Ma ei saa siiani neid filme omal peast välja... Nüüd ma saan aru, et minu elu on ikka lust ja lillepidu küll, kui arvestada sellega, et osad neist seal on based on real life. Creepy!!

Aga olgu, väike Tetris (olen kinda sõltuvuses, eile tegin oma epic-epic high score'i ka) ja siis hakkan asjalikuks (kuigi olen juba umbes 3-4 tundi ärkvel olnud).