I am focused on what I am after

Nonii.. Üksjagu aega on jälle möödas ja üksjagu vett on merre voolanud sellest, kui ma viimati midagi kirjutasin. Ega ausaltöeldes ei olegi suurt midagi olnud kirjutada. Olen ja tiksun vaikselt maal, loen, koon ja kirjutan, vahepeale filme ja muusikat. Eelmise nädala reede oli vähe huvitavam päev, käisime L'i ja K'ga väljas. Sisuliselt nägi see välja nii, et K tuli mulle järgi, läksime linna, tillerdasime peamiselt Rüütli tänaval ja kui ära väsisime, tõi K mind koju ka jälle. Õhtu oli tore, väga tore. Nägin nii n+1'te vana tuttavat, tegin vähemalt ühe uue tutvuse... Selle uue tutvuse iseloomustamiseks ütleks nii palju, et maailm on tõepoolest üli väike :). Väga äge.
Laupäeva hommikul tõusin kell kaheksa. Jap. Läksime ema-isa-H'ga Setumaad mööda ringi sõitmas ning käisin kaks korda viisata Venemaal ka. Päris ausalt kohe. Mitte lihtsalt ei astunud korraks üle piiri ühe jalaga ja siis tagasi, aga konkreetselt käisin Venemaal. :D Mitte küll kaugel, aga noh, Venemaa on Venemaa. :D
Igaljuhul, käisime Setumaad mööda, vaatasime kohti, käisime muuseumides. Väga tore oli, ülimalt üldhariv tripp. Ning ma ei olnudki nii väsinud kui ma arvasin, et ma võiks olla, sest noh, eelmine öö käisin ma kell 3.30 veel tiiru netis... :D
Esmaspäeval käisin täditütre sünnipäeval. See oli ilmselgelt ka lahe ja tore ettevõtmine. Nalja sai, süüa sai. :D Perfect!

Nüüd, kui vaid seda nõmedat igatsust ühe inimese järgi ei oleks. Täna on eriti hull päev. Kui ma nüüd natuke aega tagasi kuupäeva vaatasin, siis sain aru ka miks.
Anywho... Jah.. Tule ruttu koju. Ma ei jõua enam ära oodata nüüd, kus see võib juba nii lähedal olla! :D
Muah!

You believed in me but I'm broken

All the promises I made just to let you down.
You believed in me but I'm broken
[...]
As much as I'd like the past not to exist, 
it still does.
And as much as I'd like to feel like I belong here,
I'm just as scared as you.

Mini sissejuhatus.

Igatahes. Reede kuni pühapäev olid tegusad päevad. Noh, laupäev sisuliselt mitte, aga noh kinda kuulub ka sinna alla. Reedel läksin linna, natuke oli asjatamist ja õhtul oli väike pidu ühe neiu Eestisse-naasemise auks. Ülifun õhtu oli. Selle seltskonnaga on alati lõbu laialt. Sai rahvast näha, juttu ajada, tehti ka paar huvitavat ettepanekut, aga noh.. Ei, osasid neist annab isegi kaaluda.

Laupäeval tiksusin koju tagasi ja tiksusin kogu ülejäänud päeva ka.

Pühapäeval käisime autimisühinguga Vembu-Tembumaal. Fun nagu alati! Seekord õnnistati ka ilmaga tõeliselt: terve päev üliilus ja soe ja kui tagasi sõitma hakkasime, alles siis hakkas tibutama. No alati on ilm ilus olnud, kui seal oleme olnud, aga selle kolme aasta jooksul, mis ma seal käinud olen, oli see kõige ilusam.
Päev algas iseenesest jube vara. Kell 6 oli esimene äratus. Natuke uimerdasin ja 15 minuti pärast olin voodist väljas. Kell kaheksa läks buss Tartust, Kurtnasse jõudsime 11ks, möllasime 17ni nagu alati ja siis enne kaheksat õhtul olime tagasi Tartus. Teel Tartust koju elasime üle neli padukat, mis olid nii kõvad, et auto kojamehed ei jõudnud kogu seda vihma ära pühkida. Mõnus!
Kokkuvõtlikult pikka ja väsitav, aga üliawesome päev!!

 Tuuspoiss Henry

Woop-woop!

Votnii. Homme oleme Henryga kahekesi kodus, õhtul tuleb venna perega.. Saan jälle lapsi kiusata :).

***

Run away, run away

One day we won't feel this pain anymore

Take it all away

Shadows of you

'Cause they won't let me go

May you never be broken again

Kujutage ette sumedat sooja suveõhtut. Just on sadanud, õhk on kergelt niiske, tee ei tolma. Metsavahelt tõuseb udu, sest päeva jooksul on päike maapinna ülisoojaks kütnud, aga just sadanud äikese tõttu on õhk vähe jahedam. Ja siis kepsutan mina mööda nagu noor hirveke. Muudkui jooksen ja jooksen, aga ära ei väsi. Ma võiks lõputult joosta!
Ja seda mitte sellepärast, et ma oleks nii ärritunud või masenduses, et ma lihtsalt ignoreerin väsimust, vaid sellepärast, et üle pika aja tunnen ma end tõesti hästi, kergelt ja ma olen täis head energiat.

Just! Ja nii eilne õhtu minu jaoks välja nägigi. Ma tundsin end hästi... ja tunnen ka praegu. Loodetavasti jääb see püsima. Ma proovin teha endast kõik oleneva, et jääks.
Eile päev oli nagu üks huvitav koogitükk. Algas väheke mõrult või hapult, üks hetk jõudsin sinna mesimagusa keskosani ja üks hetk õhtul tuli see IDEAALNE magushapu kirss ka sinna tippu ära! Oi... See kirss oli tõesti ideaalne.. See poleks saanud mind end enam paremini tundma panna. See ei ole iroonia...
Ehtne näide, kuidas sõnad saavad teha su päeva üliilusaks. :)

Vot... Neljapäeval tuldi mulle siia koju järgi, võeti autopääle ja viidi Veriorale. :D Just like that.
Ja eile toodi koju ka ^^. Fun!

Täna tuleb õde Saksamaalt. Lennuk peaks olema juba maandunud. Homme on õepoja teine sünnipäev, kas homme või ülehomme tuleb veel üks osa mu extended family'st siia.. :D Ja siis ma pean kunagi Tartusse sõitma.. Ja siis saab jälle elu enda järgi sättida, rahulikult hingata.
Don't get me wrong! Fun times ahead! :) Ja siin ma mõtlen lähipäevi jah.

Aga olge mõnusad!
Byebye

I never knew how much a broken heart can make a sound

(and change the season)

Until I started listening my own heart.

***

I can feel myself turning inside again into a coldhearted person I once were.

***

In my head there's only you know
This world falls on me
In this world there's real and make believe
And this seems real to me

You love me but you don't know who I am
I'm torn between this life I lead and where I stand
You love me but you don't know who I am 
So let me go
Let me go

And no matter how hard I try
I can't escape these things inside I know
I know...
When all the pieces fall apart
You will be the only one who knows
Who knows...

***

Elu läheb edasi.