Kuu viimane nädalavahetus

Nädalavahetus on minu jaoks aeg, kui ma sõidan koju, tõmban jalga oma kõige laiemad ja suuremad teksad, selga vana maika, peale katkise lukuga pusa, sokkide otsa valged lapitud villased sokid ja kerin end voodisse või diivani peale kerra ning kas loen mõnda raamatut või vaatan filme/seriaale.
Vot niiviisi mulle meeldib!

Aga vahepeal.. Nädal aega tagasi täna olin ma rõõmujoovastuses, sest ema lubas mul oma auto rooli istuda ning natuke sõita. Teisipäeval oli jälle suur rõõmustamine, sain omale ühe raamatu ja uue telefoni. Kolmapäeval käisin põrsastega Jazzklubis Amy Winehouse'ist filmi vaatamas ja neljapäeval käisin samade põrsaste pool õhtusööki ja massaaži saamas. Pärast vaatasime veel ühte väga head zombifilmi ka ja kõik oli lihtsalt super (va mu silma tükkiv uni)!! Need kaks põrsast tõesti meeldivad mulle.

Muidu läheb kõik ikka tavaliselt. Käin koolis ja rõõmustan ning muretsen, teen seda ja teen midagi muud.

Täna on mu kõige pisemal põrsal sünnipäev. Saab 9. aastaseks. Suur poiss juba. Tubli poiss ka. Ülinunnu ka.

Kõik on hästi, aga ma tunnen end kuidagi väga väsinuna.. Igas mõttes. Aga küll ta üle läheb.

Olge tublid.

Kolm sõna

Vastik ja valus.

Lisan moe pärast kaks sõna veel (sest kes tänapäeval piirangutest ikka kinni peab):
Go figure.

My gods are released on a world that is falling down

Tere ilusat 2. septembrit ja uut algavat kooliaastat.
Läksin Henryga aktusele, neiud õpetajad uurisid mult kohe, et kas ma ise kooliks valmis. Mu esimene vastus veendunud "ei". Siis "lohutati", et ma lõpetasin alles esimese aasta bakat. Nad on mul nii armsad ikka :D.

Eile öeldi mulle, et ma peaks motivatsioonikõnesid hakkama pidama. See on naljakas. Suudaks ma ise ennast ka siis nii hästi motiveerida, kui ma teistele paistan mõjuvat.
Tegelikult oli see kõigest sellest, et ma olin kaks hooaega Bones'i kahe päevaga vaadanud ja see avas mul mingi keskuse ajus vist. The ability of being rational.
Eile andsin ka lubaduse lõpetada üks asi ära enne, kui ma 22 saan. Eks näis, kuidas sellega asjad minema hakkavad. Loodan seda mitte murda. See on üks võrdlemisi keeruline lubadus tegelikult.

Nüüd siis istun oma Tartu korteri elutoas netis. Söönud olen tänase päeva jooksul kaks võileiba ja kaks kommi. Kui aus olla, siis ega mul suurt mingit isu polegi. Eks ma nüüd sööngi vähem see nädal jah. Keskkonnavahetused ja muud asjad hakkavad rolli mängima jälle.
Kuigi mul keelati täna enam rohkem kaalust alla võtta, siis ma kardan, et see juhtub paratamatult. Sorry, D.

Varsti peaks isa tulema, siis arutame temaga asjad natuke läbi ja siis lähen linna mõneks ajaks.

See you there, lovelies!