Through The Ghost

Speak of the devil

Look, who just walked into the room

The guilted and faded

Notion of someone I once knew

All the perfect moments are wrong

All the precious pieces are gone

Everything that mattered is just

A city of dust

Covering both of us

Did you hide yourself away?

I can't see you anymore

Did you eclipse another day?

I used to wake up to the colour of your soul

Did you hide yourself away?

Are you living through the ghost?

Did you finally find a place

Above the shadows so the world will never know?

The world will never know you like I do

So many silent sorrows

You never hear from again

And now that you've lost tomorrow

Is yesterday still a friend?

All the bridges we built were burned

Not a single lesson was learned

Everything that mattered is just

A city of dust

Covering both of us

Did you hide yourself away?

I can't see you anymore

Did you eclipse another day?

I used to wake up to the colour of your soul

Did you hide yourself away?

Are you living through the ghost?

Did you finally find a place

Above the shadows so the world will never know?

The world will never know you like I do

Like I still do

Did you hide yourself away?

I can't see you anymore

Did you eclipse another day?

I used to wake up to the colour of your soul

Did you hide yourself away?

Are you living through the ghost?

Did you finally find a place

Above the shadows so the world will never know?

The world will never know you...

-Shinedown - Through The Ghost-

Väike intro. Kind of peegeledab, mida ma hetkel tunnen. Igatahes on see hetkel mul ma ei tea mitmendat korda replay peal. 

Neile, kes ootavad mult mingeid update'e... Neid pole. Vähemalt mitte midagi suurt. Käisin Mustvees ära. Super aeg, mis sai seal veedetud. Seal on alati ülimalt tore ja kodune. As I said, mu teine kodu. Vähemalt ma tunnen nii. 

Peale Mustveed käisin Türil vanavanemate juures. Aitasin seal vähe. Viimasel päeval kaevasime kolmekesi (mina, isa ja vanaisa) maad. Mul on sellest ajast saadik nüüd parem jalg omadega veits metsas... Ma ei tea, mis ma temaga tegin... 

Türilt tulekust saadik olen suuremas osas lugenud, filme vaadanud ja ise kirjutanud. Jep-jep. Mul on praegu kaks lugu käsil: enda oma ja siis üks ühisprojekt. Keeruline on kahte korraga teha. Ümberlülitumine on päris keeruline, aga saame hakkama. 

Ja natuke olen oma õues ka nokitsenud. Homme, loodan, et jalg lubab viimaks, kavatsen jooksma minna. Annaks, et jalg lubaks... Nii tahaks.

Igatahes.. Mis veel... Natuke on asjad kogunenud jälle... Mis täpselt on, ma siin seletama ei hakka. Pikk ja keeruline. Lihtsalt.. Natuke keeruline on hetkel, aga ajalugu on näidanud, et ma olen saanud päris keerulistest asjadest üle, saan sellest ka. 

Ei, mõnus on niisama olla... Samas, mingil määral ootan ka juba augustit ja sügist. Mulle meeldib puhata... Samas, miski minus jälle ütleb, et aega pole nüüd ka nii palju, et niisama olla... Ütleb mulle, et ma pean tegutsema ja kui aus olla, siis ma hakkasin sellega juba ära ka harjuma.
Olgu, ma jätan need teemad siin praegu. Ma tean vähemalt ühte inimest, kes mulle selle jutu eest peksa annaks praegu, aga vot! Ei anna, liiga kaugel oled, tibuke! Aga tea, et ma ootan sind tagasi ja päris hoolega ootan. Ma usun, et sa saad aru, kes sa oled. 

Bye.

Ja wohl!

Tulin Saksamaalt tagasi ja see on mu lemmikväljend nüüd. Keegi midagi käseb või palub: "Ja wohl!"

Te kindlasti ootate pikka ülevaadet reisist jah.. Väga pikka ei saa, keegi ei viitsi väga pikka lugeda ju.
Startisime 11.06 kell 4.30 kodunt. No mitte täpselt, aga siis, kui olime ärganud ja midagi natuke söönud. Kõigepealt sõitsime venna juurde Kiili, sealt hommikul 8 ajal edasi Tallinna lennujaama ja 9.45 startis lennuk Bremeni poole. See sõit ei olnud meeldiv, sest maandumisel valutas mul koos kõrvadega ka kogu kael ning jah, tänan küsimast, ma närisin nätsu. Kõrvad olid imelikud veel kolm päeva.
Maandusime Bremenis ja meile olid vastu tulnud õde ja õemees (too hetk veel tulevane) isiklikult. Natuke ootasime, millal venna ja õemees meile rendibussi tõid ja siis sõitsime Delmenhorsti. Ülisoe vastuvõtt ja hubane olemine. Nagu oleks koju jõudnud. Seal veetsime kaks päeva, siis sõitsime isaga Hamburgi. Sellest osast Hamburgis pole suurt midagi rääkida. See oli aind üks õhtu ja pool hommikut.
Pulmad. Oi pulmad... Võrratud pulmad! Need toimusid Peterhofis, Itzehoe linnas Hamburgist tunni sõidu kaugusel. Kõik oli ilus: maja, keskkond, inimesed ning kõik-kõik! Rääkimata pruudist ja peigmehest!
Nüüd on siis asi aind nii, et ma pean omale mehe leidma ja kuupäeva paika panema, sest pruudikimbu tõin mina koju :D.
Järgmine hommik startisime Peterhofist, sõitsime Hamburgist läbi ja plaan oli minna kogu seltskonnaga kuskile seiklusparki, aga kahjuks hakkas sõidu ajal kõvasti sadama ja me pidime plaanid ringi tegema. Ühesõnaga, läksime isaga Hamburgi, teised läksid Delmenhorsti.
Järgmine päev läksime isa, õe ja õemehega Hamburgi peale kolistama. St Michel, sadam, niisama linn. Kogu päev oli sisustatud. Väsinutena läksime koju, sõime natuke ja siis kella 10neks läksime uuesti linna, värviliste purskkaevude etendust vaatama. Ooosooom! Väga ilus oli. See öö oli raske öö minu jaoks millegipärast... Esiteks, ei jäänud magama ja siis nägin veel mingit vastikut õudukat. Ärkasin selle peale vahepeal üles, kui uuesti magama jäin, nägin seda edasi. Fun-fun.
Esmaspäeva hommikul panime asjad kokku ja põrutasime Bremenisse. Ma armusin seal St Petri Dom'i ära. Ülikaunis gooti kirik! Kahjuks pildid ei anna seda õhustikku edasi. See oli võrratu!
Siis kondasime veel niisama Bremeni peal ringi, käisime paaris poes jne ning kui ära tüdinesime, sõitsime tagasi Delmenhorsti, kust oli lühem maa hommikul Bremenisse lennuki peale. Natuke naljakas oli sinna jääda, kui perenaine ise tööle öövalvesse läks. :D
Magama ma too öö väga ei jäänudki. Alles kuskil 12 paiku, äratus oli aga kolme tunni pärast. Vähemalt sain need kolm tundi oma musu Wussiga koos magada. See oli koer. Tuli mulle kaissu, sest ma magasin põrandal perenaise toas.
Kolm tundi und, natuke uimerdamist ja kell 4.10 startisime lennujaama poole. Kella viieks olime seal, natuke veel ootamist ja kell 6.20 lendas välja. See lend ei olnud nii jube, kõrvad läksid ainult korraks lukku, aga hullu polnud midagi.
Terve see ja järgmine päev oli ainult uimerdamine, sellepärast ei suutnudki end varem kokku võtta ja seda kirja panna.

See oli selline põgus ülevaade. Pilte näeb mu facebookist (kes ei näe, tunnen kaasa, ju siis polegi vaja).

Ülehomme sõidan Mustveesse kallikese juurde (ta läheb mul Soome ära, peab viimast võtma :D) ja siis 24ndal sealt otse Türile. Fun times ahead!