läksin õue. Henry riidesse aitamine on kogu asja juures kõige väsitavam. Ta ei püsi paigal ja on lihtsalt võimatu.
Igatahes, kohustuslik esimene suusa- ja kelgusõit sai tehtud. Kelguga askeldas muidugi Henry. Paras boss: mina lükaku teda mäest alla ja pärast vedagu üles ka ja veel nii, et tema istub kelgu peal. -_-
Suusatada oli mõnus, mis siis, et kinni võttis. Isegi nii palju, et kukkusin Henryle kelgu peale. Temal oli lõbu laialt, aga mina sain päris kõvasti seljaga vastu kelgu serva lennates haiget.
Tegin paar pilti ka... See on kohustuslik minu puhul ju.
On üli mõnus olla kodus üle kuu aja. Kuidas ma igatsesin siia metsade ja mägede vahele. Linn ei ole minu jaoks. Ma ei harju vist kunagi linnaliini bussiga sõitmisega ära. Kui vähegi võimalik, käin ikka jala. Harjunud seda ju kogu aeg tegema. Vanast koolist kõndisin iga päev 3 kilomeetrit koju ja polnud midagi häda. Miks ma siis linnas sellega hakkama ei peaks saama?. Saan ja kuidas veel.
Järgmine nädalavahetus koju ei saa. Ball on... Vähemalt saab see kaelast ära. Selle üle on hea meel.
Minge käige kõik kohvikutes. Võite mind seal askeldamas näha.
Eile käisin parima sõbranna sünnipäeval. Tore oli. Sai korraks end vabaks lasta.
Mis on veel rõõmustav on see, et mu nädalavahetus on seekord 3 päeva pikk tavalise 2 asemel. Ei käinud reedel koolis. Mind oli kodus vaja. Väga hea... Ma arvan, et kui arvestada seda, et ma tervelt kuu aega ei olnud siia sattunud, olin ma selle 3 päeva ära teeninud.
Aga mis seal ikka... Vanemaid ei ole kodus eilsest saadik. Homme tulevad... Ma peaks õppima, aga motivatsioon on totaalne null. Üritan olla asjalik ja tegeleda hummi praksiga. Ühega neist- nimelt Hollandi projekti omaga. Koht, kuhu koduleht tuleb, on olemas. Ainus mure on see, et ma ei saa kuidagi neid inimesi, kes selle oma hummi praksiks võtsid, kokku. Keegi ei vaata orkuti kommuuni enam... Tuleb hakata neil siis vist sabas jooksma....
Pean ka välja mõtlema, mis ülesandeid kellelegi jagada.... See on suht suur mõtlemine, sest see on niivõrd lihtne, et ma võiks selle kodulehe ise täies mahus ära teha. Oleks isegi kindlam. Mõni vb ei viitsi teha ja siis surgi tagant... Kui ma oleks üksi teinud, oleks mul juba pool valmis, aga praegu.. Ma pole veel linki saanud luua, kuna ma ei saa rahvast kokku.
Ah, mis ma siin ikka vingun....
Homme on 1. advent. Ma üritan maja enne korda teha ja ära kaunistada kui vanemad koju jõuavad.
Aga tegelikult ei ole mul veel mingit jõulutunnet, sest lihtsalt ei ole aega selle peale mõelda..
Olgu. Lähen loen oma inglise keele kodutööd: Stephen Kingi "Desperation". Algus on hea (Y). Soovitan. Lisaks on ta veel #1 New York Times'i bestseller ja Stephen King on üldse väga väga hea õudukakirjanik.
Jäin lobisema jälle... Aga mõni päev on nii, et võikski rääkima jääda. Teine päev lihtsalt ei suuda mitte midagi öelda.
Igatahes... Praegu on tohutu segaduste aeg... Ma jooksen omadega järjest enam kokku... Liiga keeruline, et seletada.