Ma ei leia mingit muud paremat moodust, et näidata ka teiste
ees, kui kahju mul on..
Ma tean... vb ma ei peaks nii väga põdema, aga selline ma olen.
Taaskord on mul õnnestunud endast ära lükata kedagi, kellest ma hoolin ja mis
kõige masnedavam, seekord oled Sa keegi, kellest ma hoolin rohkem, kui
kellestki muust.
Kuidas see mul õnnestus... Jällegi nii, et ma hoian liialt tugevasti kinni ja
ootan, et ka teised samamoodi teeks. Täpselt nagu Keit mulle kunagi ütles, et
ma kaotan inimesi, sest ma hoian liialt tugevasti kinni.
Ma proovin nüüd parandada seda viga.
Ma mõistan absoluutselt kõike, mis sa mulle ütlesid. Ma ju teadsin, et Sina
usaldad mind. Mina usaldan Sind ka... Ja ma tean ning mõistan, et Sa oled
vihane.. Mina oleks ka..
Ma tean, ma ei oleks kunagi pidanud nii tegema. Ma ei tea, miks küll ma nii
loll siiski olin!
Ma vihkan end... Ma tahan surra...
Mul ei ole kunagi olnud kedagi nii lähedast kui oled Sina. Ma pole kunagi
armastanud, hoolinud ja usaldanud kedagi nii palju kui ma armastan, hoolin ja
usaldan Sind.
Sellepärast ma ei oskagi...
Ma teeks Sinu heaks kõik. Ma teeks kõik, et see oleks kõik endine. Ainult ütle
ja ma teen seda. Kui ma saaks pöörata aega tagasi, jätaks ma paljud asjad
tegemata. Ma jätaks palju ütlemata..
Las ma tõestan Sulle, et ma olen võimeline muutuma..
Ma olen kaotanud Su usalduse ja see on hulleim tunne kõikidest muudest
tunnetest maailmas... Oleks, et ma kirjutaks praegu paberile, oleks see
märg ja tint oleks laiali... (kui ma kirjutaks tindiga).
Luba ma proovin uuesti... Anna mulle uus võimalus... Ütle, et Sa oled võimeline
mind uuesti usaldama... See on ainus, mis ma hetkel soovin.. Mina ei suuda
edasi minna ilma Sinuta. See tähendaks mulle sama, kui elada ilma südameta...
See näeb välja nagu armastuskiri, aga tegelikult on see Sulle, mu parim
sõbranna...