You can't stop me to love the world with all its lies

You can't stop me, I'm close enough to kiss the sky.

Ma ei imestaks, kui mul siin kuskil juba on sellise pealkirjaga postitus, sest aeg-ajalt tulevad mul sellised helged mõtted pähe :D.
Ja terve nädalavahetuse on mu vastus küsimusele "mis teed?" olnud "koon". Jap, praktiliselt terve nv olen kudunud ja hullult mõnus on. :) Eile kudusin poole üheni öösel. Success. :D
Mida ma tegelikult jagada tahtsin, on see, et üle pika aja on mul üdini positiivne nädalavahetus olnud ja seda just minu tuju mõttes. Nv-d on muidu ka positiivsed, aga seekord on mul omal olnud hea tuju ja see on mu enda jaoks ainult rõõmustav. Motiveerib edasi püüdlema, samas on väike hirm, et äkki ma väsin nüüd nädala sees ära... Aga ei! Ma ei tohi lasta sellel juhtuda. Luban omale bitchslap'i anda, kui keegi näeb, et ma hakkan ära vajuma :D.

Eelmise nädalaga said osad loengud läbi ehk homme lähen kooli alles kella kaheks. Tundub natuke mõnitamisena, et tõusma pean ma ikkagi kell 7... Ouwell. Ega mul suurt valikut ei ole (muidugi peale selle, et ma hakkan jonnima ja ütlen ei, aga seda ma ei teeks niikuinii).
Aga rõõmustav on see, et järgmisel nädalal lubab lund sadama hakata :). Viimaks. Oli ka aeg, ausalt. Ei, mul ei oleks praeguse ilma vastu midagi, aga vihm hakkab tõesti üle viskama. Suvel ju ka sadas palju... Tahaks vaheldust lihtsalt, muud midagi.

Aga tänase postituse lõppu ma mingit väga sügavat pärlit ei oskagi nagu panna... Ehk siis mis on puudu sinu täiuslikust õnnest? Kas on üldse vaja seda taga ajada või on targem tunda rõõmu sellest (vähesest), mis sul juba praegu käes on?

I'm used to talking to myself

Laupäeva õhtu kell 7.

Olen harjumatult rahulik, samas tean, et kui ma oleks praegu kuskil seltskonnas, siis ma oleks kõigiga äärmiselt jahe. Ning jah, seda kõigiga, seekord eranditeta. Ja mind ei huvitaks ka kui keegi seda isiklikult võtaks. Las võtab.

I let you live your life, let me live mine. It's easier for all of us.

Jahe rahulikkus. Nii on minul lihtsam. Lihtsam on mitte hoolida.

Ja mida sa teeks, kui sa teaks, et kohe saab maailm otsa või saab sinu maailm otsa? Võitleks viimse verepiisani või jääks rahulikult oma lõppu ootama viibides nendega, kes sulle korda lähevad, kes sulle kõike tähendavad? Või äkki võitleks just nende eest, mitte enda elu eest?

I'm used to talking to myself yet I hoped you would listen.

Well, oh well..

Kaunist isadepäeva kõigile (kellel isadusega midagi pistmist).

Täna sain taaskord veenduda selles, et just puuetega inimesed on need kõige rõõmsameelsemad ja siiramad.
Nimelt, käisime Siki ja meego noortega Ahhaas. Lahe oli. Mina ei olnud seal varem käinud. Ei kahetse. Väga lahe oli. Söök oli ka hea, aind oleks võinud suurem ports olla. Näljarott nagu ma olen.
Aga jah, need noored... Naeratus näol, lausa kiirgasid positiivset energiat, tundsid rõõmu kõige pisemast detailist. Müts maha nende ees... Meil on neilt palju õppida tegelikult.

Ja neljapäevast reedeni olin Eesti-Hollandi sümpoosiumil Apsergeri sündroomi teemal. Ka see oli väga huvitav. Sain tunnistuse ka, et olen selle teemalise koolituse läbinud. Positiivne.
Ning(!) saatsin täna ära ka taotluse saada täieõiguslikuks Eesti Autismiühingu liikmeks. See asi on ka nüüd tehtud. Loodame, et mind ikka võetakse vastu :D.

Aaaga jah.. uus nädal tulemas. Let's hope it turns out fine.

I'm loosing it.

Catch me, heal me, lift me back up to the sun. I choose to live.

They don't give a f*ck about you like I do

See peaks mind ju end hästi tundma panema, aga ei, see tirib hoopis mu hingest kilde välja.. Ükshaaval, tuntavalt...
Põrgusse...

(Mul on aind kahju, et mõned inimesed mind sellises olukorras tundma saavad... Ma pole just mina ise..)

So glad to see you well

Pime tuba, muusika. Vaatan, kuidas metsaäärest tõuseb udu. Süütan kaks küünalt ja peaaegu kõrvetan näpud ära.

Olen just ärganud, või noh... Seda nüüd väga magamiseks nimetada ei saa. Siin on võimatu isegi kõrvatroppidega päeval magada. Hõljusin niisama kuskil kahe maailma piiril. Kui koju jõudsin, mõtlesin, et õpin, aga sain päris ruttu aru, et sellest ei tule niikuinii midagi välja. Keskendumisvõime oli null lihtsalt. Mängisin selle asemel meritähte. Omamoodi mõnus oli... Panustan homse peale.. Küll jõuab. Küll kõik kuidagi ikka ära laheneb. Lülitan end välja... 

Eile käis Diana linnas. Käisime kambaga väljas, pidasime ta sünnipäeva. Väga tore õhtu oli. Hea oli näha kõiki üle pika aja jälle.

Lie to get in what I came for

Lie to get in what I need now

Lie to get in what I grave

Lie and smile to get what's mine.

Vanish

Jaa...
Kell pool kaks öösel jalutan läbi linna koju. Kella kahe paiku seisatan pikalt sillal ja vahin vette. Kahjuks katkestas tänavapuhastusmasin mu mõteluse. Ma olen ikka korralikult omadega jamas.. Kukkus jälle valesti välja, nagu alati... Ise selle omale keerasin, ise kannatan.

Täna sleepwalkisin loengusse ja seal arvasin, et jään kohe talveunne. Vähemalt polnud piisavalt ajusid, et end mõtetega koormata. At least that much.

Käisin täna oma kulla Kriipsuga Werneris kakaod-lattet joomas. Ajasime pikalt juttu. Ta on mul selline hea, temaga saab nii lollitada kui ka tõsist juttu ajada. Kahjuks käis ainult kell meie vastu.. aeg lendas. Aga teda oli väga hea näha jälle üle nii pika aja.
Ja homme näen Diantšikut! Jeee! Ja ülejäänud "meie" seltskonda. :) Mõnus!!