Last few things

Nii. Paar asja tuleb selgeks rääkida enne kui suvi läbi saab.
Kõigepealt, ma aitan ühel toredal Hiina mehel, kes töötab TÜs, korraldada Balti-Hiina iga-aastast ärikonverentsi koos veel mõne vabatahtlikuga. Mu kallid ärist ja majandusest huvitatud lugejad (eriti veel need, kes on tudengid, aga see polegi nii oluline), teile on see täiesti tasuta(!), muidu on osavõtt 150 eurtsi(!). Asja võlu on aga selles, et kes sees, see mees. Mahub ainult 150 niiet kiiresti regama!!!

See konverents on üks Euroopa suurimaid ja olulisimaid omalaadseid üritusi üldse, niiet oleks kindlasti huvitav sellest osa võtta. Kõik on muidugi inglise keeles, aga noh, see ei tohiks ju takistus olla või mis? :)
Niiet, kaaluge seda asja ja regage ruttu ära! Ainult 150 mahub.

Teine asi on see, et homme lähen ma juuksurisse (või siis mõne jaoks, kes loeb, juba täna) ja tuleb suht suur muutus. Mis täpselt, seda ma veel ei ütle, eks ma homme panen pildi ka kuhugi üles :). KUI ma julgen :D.
Aga ongi viimane aeg nende sorakatega midagi ette võtta, eks ole? ;) Nad ei kasva mul ka enam kuhugi suunas... Siis ju võib eksperimenteeirda. Ma ei usu, et see väga hull pärast on.. Eks näis ;)

Rohkem vist väga ei olegi.. Muidugi, kes näeb mind nüüd järgnevatel päevadel linnas midagi seletamas ja jagamas, siis võib ligi astuda. Suvaline kaubapakkumine see ei ole. Teemaks on see sama konverents. Ja kui ma teile ntks FBs kirja saadan samal teemal, siis ärge ka väga kurjad mu peale olge... Ma ju ei tea, kes siin seda näinud on :).

Isegi vist omamoodi asjalik postitus :).

Ciao amici!

Midagi võib olla kasulikku

Tahan jagada oma õnnestumist.
Tegin süüa. Midagi uut, päris hea tuli. Aluseks võtsin tegelikult selle:

aga kuna me ei ole suured suvikõrvitsa fännid, siis otsustasin asendada selle mingi muu köögiviljaga ning otsustasin porgandi kasuks. Muutsin ka üht-teist muud, aga ma olen kindel, et videos nähtav on suurepärane! Kindlasti parem, kui minu oma.

Minu versioon, kogus umbes 3 inimese jagu.

600g kanafileed
2 sibulat
porgandit (vastavalt maitsele)
paprika (mille ma unustasin ise sisse panna -_-)
hiina kaste
riivjuust
riis (nii palju kui soovi on)
pipar
sool
muu maitseaine vastavalt soovile

Iseenesest läheb sellega kähku, kui kõik koostisosad on enne ette valmistatud.
Pann sooja, pott veega sooja.
Kõigepealt pannile kana, natukese pärast sibul, sool, pipar ja meeldivad maitseained. Mina ei laseks kanal ja sibulal päris pruuniks minna, sest muidu kaotab sibul suurema osa oma maitseomadustest ja kana ei jää ka nii pehme.
Juurde porgand, varsti peale hiina kaste ja juust. Porgand jäta kergelt krõmpsuvaks, nii jäävad vitamiinid alles ja maitse on ka parem. Segada kõik segi.

Eeldan, et samal ajal oled suutnud ka riisi ära keeta :D. Mis siis muud üle jääb, riis ja kaste taldrikule ja nomnom.
Ma ei saanud mahti enda omast pilti teha, aga noh.. Suudate vast ise ka ette kujutada.

Mina olin tulemusega rahul, isa oli tulemusega rahul..
Ahjaaa.. Ma loodan, et teil püsib meeles, et riis täidab kiiresti kõhtu. Minul ei püsinud ja nüüd veeren mööda ilma ringi. :D

Loomaaed

Nonii. Laupäev. Alates kolmapäevast olin täiskohaga lapsehoidja-koristaja :D. Neljapäev oli keeruline, ma olin väsinud ja tuju polnud kiita, aga eile oli kõik kena. Möllasin lastega ringi. Täna hommikul läks venna perega ära ja meie käisime Lüübnitsas kala- ja sibulalaadal.
Mulle meeldivad laadad. Mõnus melu, muusika, palju vaatamist... Ning kõige rohkem meeldivad mulle sellised laadamüüjad, kes tõesti kauplevad ja äritsevad, kutsuvad omapärase reklaamiga inimesi oma kaupa ostma. Sellise müüja leidsime alles kahjuks laadalt lahkudes ja laadamelust väljaspool, kohe värava taga. Müüs hapukurke. Kaugelt oli tema häält kuulda, et tulgu aga kõik proovigu, punase sõstra ja suhkruga värske hapukurk. Ema mekkis siis, uuris, palju maksab.
"Pool kilo 5 eurot, kilo.. Saate 7 euroga." Ema jäi mõtlema ja kordama "Võtame siis... Võtame siis.."
Naine hüüdis ise vahele: "Võtame kaks kilo!" Võtsime lõpuks ikka kilo.
"No siin on nüüd 9 euro eest.. Ja paneme kaks kurki lisaks ka." Ema otsis raha ja ütles, et tal vist päris üheksat eurot ei ole. Panin tähele, et kaheksa tuli sealt kokku. Pistsin siis vahele, et teeme sama kauba, aga 8 euroga. Naine kohe nõus: "Jah! Teeme 8 euroga."
Saime 9 euro eest kurki ja  kaks lisa kaheksa euro eest.
Veel ostsime emaga pea kilose kamaka sinki. Puhas tai liha, supermõnusa suitsuga ja ei ole kuiv ega sitke, vaid mõnus pehme ja mahlane. Nomnom.
Tagasiteel sõitsime korraks Pihkva järve äärest läbi. See oli nii kui nii seal samas... Henry läks ilmselgelt õhinasse.

Niiet, tänase päeva võib lugeda õnnestunuks. :)

Ja miks pealkiri on loomaaed? Sest meil on õuepeal igasugu loomi ja linde viimasel ajal... Jänes elab, toone- ja sookured... Praegu just 2 toone- ja 1 sookurg kõnnivad lauda(st alles jäänud vundamendi) taga.

Mixed emotions

Kas teate, mis on nõme? See, et ma ei saa minna Henry päris esimesele õppeaasta avaaktusele, sest see on täpselt samal päeval ja isegi samal kellaajal, kui minu oma ülikoolis. F*ck. Mul ikka ei vea. Ma ei saa osa tema siiani kõige olulisemast päevast.

Ma tahan midagi enda juures muuta. Mõtlesin alustada soengust. Pakkumisi? Mida ma võiks oma juustega ette võtta?

Ning ma sain täna taaskord aru, et ma ei oska laulda, aga ma kipun seda unustama ja siis ma järsku jälle avastan selle pisitillukese fakti.

Tänane päev on lahedalt pikk olnud. Ma olen juba kella 6.30-st üleval. Muide, seitsme ajal Tartus bussijaama poole kõndida oli omaette elamus, seda heas mõttes.
Mõnus karge hommikuõhk, jõest tõusev udu, päike.....
Ma alguses vaatasin üldse, et Tigutorn on mingi veidra kujuga pilv, aga siis sain aru, et see hoone ise peaks ka kuskil olema... Ma pole just kõige teravam pliiats jah, nagu mulle ka öeldud on...

Hey, just get over yourself

Kas teie olete näinud saltot tegevat konna? Mina üleeile nägin. Niitsin tiigi äärest ja järsku hüppas konn üle oma pea masina eest välja. Päris lahe oli.

Ööl vastu eilset nägin unes, et mul oli lisaks Henryle veel üks laps hoida. Kelle laps see oli või mis tema nimi oli, seda ma tõesti ei tea. Aga fakt oli see, et majas oli rohkem lapsi kui muidu. Päeval helistas isale venna ja ütles, et nad tulevad kolmapäeval külla. Vennal on 2 last.
Unenäod siiski ütlevad nii mõndagi... Mina vähemalt usun sellesse.

Varsti on elamisse kõvasti järelkasvu oodata. Eile õhtul, kui ma õues veel askeldasin, istus kolm kurge katusel. Vanarahva uskumuse järgi pidi see lapsi tähendama. No kui meil kolm tükki oli, siis on lapsi lausa hulgim oodata.

***
Ja suht mõttetu postitus eks? Aga ega mul ei olegi midagi targemat siia kirjutada ka.
Saltosid tegevad konnad, kured, töö... See on minu elu praegu.

Mul on lifetime goal olemas: ma pean endast üle saama.

That is actually pretty funny, especially the ending.

The end of time

Mul on väike probleem. Mul on tuhat ideed uue raamatu.. või noh, loo jaoks, aga ma ei oska seda kuidagi alustada. Juba kuu aega vähemalt olen selle peale mõelnud, aga kuidagi ei tule seda algust.. Masendav.

Mulle kurdeti hiljuti, et ma ei ole ammu bloginud. Tõsi, olen süüdi, aga kuidagi.. Ei ole nagu mida kirjutada. Päevade kirjeldus? Pole väga huvitav ju. Ja selliseid geniaalseid mõtteid, mida siia kirja panna, neid on vähe või siis ma hoian neid oma lookese jaoks. Vot...
Aga täna siiski...
Läksin võrdlemisi vara täna õue marju korjama. Väljas oli jahe, muru ja põõsad olid märjad ning käed hakkasid ruttu külmetama. Kuulsin mäe alt naabrilaste kilkeid ja koera haukumist. Millegipärast tuletas see mulle meelde seda, kui me lastena Aiastes vanaema pool olime õdedega. Siis me möllasime juba 7-8 hommikul õues, taamal haukusid naabri koerad, hommikud suvel karged, aga siiski soojad. Good memories.
Nüüd olen mina suureks saanud, õed samamoodi, vanaema ei ole enam... Sellistel hetkedel saan väga tugevalt aru, kui üürike kõik on. Muidu ei panegi väga nagu tähele, olen ju noor, elu alles ees, aga seegi on tegelikult lühike.
Ning moosikeetmine, mis peale viimaste marjade korjamist tuli, oli ka kuidagi nostalgiline.

Mis veel... Käisin kolmapäeval-neljapäeval linnas. Juba päeval, kui ma kodus alles marju korjasin, lõi nagu kuidagi nuiaga pähe, et kõik on jälle muutunud. Ma hakkasin end nägema justkui kõrvalt. Õhtul L ja S'i pool... Ma vaatasin neid inimesi, kes seal kohal olid ja ma kuidagi tundsin, et meie vahel on mingi nähtamatu sein, mis ei luba mul nendega nii lähedane olla nagu ma varem olen olnud.. Ning järgmine päev, arsti juures ja muidu linnas käies, ma nägin kogu selle aja ennast nagu kuskilt kaugemalt. See nagu ei oleks olnud mina, kes seal Raekoja platsis korraks maha istus, kes üle Kaarsilla jalutas.
Ma olen enda kas täielikult kaotanud või siis just leidnud, aga hetkel ma ei tea, kumb see on.

Aga homme Janele ja Triinule Kuperjanovisse külla. Tegin kooki ka neile, las söövad. :)