Ja sõnu polegi vaja...

Kuidagi... Kõik tuleb meelde selle lauluga: lapsepõlv, mängud, rõõmud, kurbused, see, mis oli aastaid tagasi, mis oli kuu aega tagasi, mis oli eile... Kes olid minuga, kes mind jätsid, kes mind vihkasid ja keda mina vihkasin. Kuidas ma kohtasin oma uusi sõpru, ka neid, kes on minust nüüd kaugenenud, need, kes tulid tagasi, need kes jäidki kadunuks. See, kuidas ma väiksena nutsin, see, kuidas ma naersin, kuidas ma iseendasse ära kadusin ja kuidas ma seda teatud vahede tagant uuesti ja uuesti teen. See, kuidas ma pidevalt tundsin mingit deja- vu'd, see, kuidas kõik tundus uus. See, kuidas ma lapsekingadest välja kasvasin, kuidas ma tulin uude kooli. Sain jälle uusi sõpru, enamus jäid alles... Kuidas ma siin kellestki sügavalt sissevõetud olin ja vb olen siiani.

Kõik...

Perfect... You are just perfect

Suht väsinud olen. Karm tööpäev oli (ja ilmselgelt mu haigused ja pikk paus füüsilise töö tegemisel võtavad oma lõive). Mis ma tegin siis? Vedasin laudast kõik vana põhu välja, lõhkusin kahe palja käe, kangi ja kirvega kivikeldrit koos isaga. Sain napilt alt ära, kui lagi sisse vajus. Sellega oleks võinud olla kaks tagajärge olenevalt mu täpsest asendist: kas oleks jalgadega pahasti praegu.. Või siis üldse ei kirjutaks. Õnneks ei juhtunud kumbagi. Jalad on terved ja kirjutan.
Värvisin ka oma ratta aerosooliga üle. Käed olid hõbedased, sest ma ilmselgelt ei taibanud kohe kindaid kätte panna ja no isal ei olnud värvilahustit ka ju. Ilmsegelt mitte. Aga peale paari kätepesu ja nühkimist.. On maha tulnud põhimõtteliselt. Hea seegi.
Ja ratas näeb ka natuke viisakam jälle välja.

Oeh.. Homme saab veel kodus olla natuke aega. Kuskil pool kuus jõuan linna. Mis mind siis homme ootab? Lapsega kodus, teen saksa kodutööd, peaks "Ruthi" lugema... Siis linna jõudes Leelo poole korraks... Ja siis mingi hetk öölaulupeole. Jah...

Natuke väsinud, tüdinud ja pettunud olen, aga noh... Mis seal ikka. Lohutan end sellega, et vb mõnel on veel hullem... Hea lohutus jah.. Tahan teistele halba.

Haribo macht Kinder froh und Erwachsene ebenso

Laupäev. Kodu. Väsimus. Ooojaaa... :D
Eile oli mu sünnipäeva pidamine ju. SEE OLI VÕIMAS! Übervõimas. Mu elu parim sünnipäevapidu (kui arvestada seda, et neid on vähe olnud ja põhikoolis koos inimestega, kellega koos olemist just väga ei nautinud, siis ilmselgelt)! Loomulikult muret on/oli ka parajalt sellega, aga paistab, et kõik lõpuks siiski sujus. :) Ja nii tore on lugeda peamiselt face'ist, et ka külalistele meeldis. Ahhh... Ja kingitused on ka superhead! Eriti see roheline kastekann :D. Ja ka Rembrandt meeldib mulle väga. Motivatsiooni kohe palju rohkem. Aitäh kullakesed! Ning aitäh ka kõigile teistele, kes te kohal olite või aitasite kuidagi seda pidu korraldada või isegi kui olite mõttes meiega :D. See õhtu oli täis lõbu, sõrpu ja head muusikat niiet siia kirjeldust kirjutama hakata on lihtsalt võimatu. Undescribeable.

Nüüd olen siis kodus, maal. Ülimalt väsinud, sest ega ma siis magama saanud minna. :D Pidin ju vennaga jalgpalli mängima minema, oma ratta korda tegema (mis jäi ikkagi veel pooleli) ja oma isa aitama vana lauta lõhkuda. Jah, ma olengi nii mehine :D.

Ma arvan, et tänu lühisele, mis väsimus mu ajus on tekitanud, ma vist lõpetan.
Muide, Triinu, aitäh kummikarude eest :D :D. Need meeldisid mulle väga xD.

Always searching for this that which doesn't excist.

5 päeva on siis vahet olnud. Mis toimunud on? Palju. Kuna täna oli laulupeo ülevaatus, siis olid meil ka eelnevad kaks päeva pikad proovid, aga need tasusid end vist ära. 10-st 10 punkti. Pole paha.

Mis veel...? Meeletu väsimus. Ja mul jooksis mõte vist lootusetult kinni. Suht mõttekas postitus jah.

Tahan ja tahan nüüd taevaste taha.
Selleks mul sindki on vaja.

Old lovers live it all a new.

Kevad peaks ju olema aastaaeg, kus kõik tärkab ja päike paistab ja siis tuju läheb heaks ja tuleb kevad südamesse. Right? No?

Oh well.. To me it seems that it's not. Tunnen end päris kehvasti. OK, üks põhjus on mu tervis- köha ja nohu, mis üle ei lähe..., pea valutab, päris suht väga väsinud. Ja siis...

Tahaks olla kogu aeg rakkes, nii, et ei jää aega oma mõtteid mõelda, isegi hingata mitte. Kuigi ma tean, et mul selleks jõudu ei oleks, aga ma tahan ikkagi. Ma ei suuda enam olla oma mõttete keskel. Ja teine asi, kui seda ei saa, siis tahaks lihtsalt kuskile kaugele ära.

Ja ma avastasin, et ma olen liiga avameelne siin, täiesti avalikus blogis. Nüüdsest kirjutan ma vähem (kui ma suudan sellest ise ka kinni pidada... ma tihti oma endale antud lubadustest ei suuda). Kui huvitab, küsi ise, kuidas mul tegelikult läheb.

Ja nüüd hakkan ma maale oma trenniriideid kaasa võtma ja lähen igal õhtul jooksma. Praegu tahaks ka minna, aga pole riideid, linna jätsin. No ja tossudest rääkimata. Ma ei tea väga miks, aga mulle on väga hakanud meeldima trenn.. Kuigi mingeid põhjusi ma aiman
1) see lihtsalt aitab mõtteid eemal hoida
2) see tekitab ülihea enesetunde pärast. Alati peale trenni on väga mõnus olla.
3) see aitab jah, mõtteid eemal hoida, samas aitab ka nii mõndagi selgeks mõelda, kui seda üksi teha.

Jah, ma usun, et vist on saamas kõik... Ma leidsin ühe motiveeriva pildi Leelo (ma ei mäleta enam millisest tema kolmest :D) blogist. Ma kasutan seda, ma usun, et sa ei pahanda, Leelokas.



Vb peaks siis mõnest teatud asjast lahti laskma?

Further Away

1. Put your music library on shuffle.

2. For each question, press the next button to get your answer.
3. You must write that song title as the answer to the question, no matter how silly it sounds!
Most of the time they seem to work though, strangely enough.
4. Ok, go!




1) IF SOMEONE SAYS "IS THIS OK?" YOU SAY? - Forgive Me
2) WHAT WOULD BEST DESCRIBE YOUR PERSONALITY? - Trophy Kill
3) WHAT DO YOU LIKE IN A GUY/GIRL? - Taking Over Me
4) HOW DO YOU FEEL TODAY? - When The Bough Breaks
5) WHAT IS YOUR LIFE'S PURPOSE? - What I See
6) WHAT IS YOUR MOTTO? - Jack of Diamonds
7) WHAT DO YOU THINK OF YOUR PARENTS? - Shallow Life
8) WHAT DO YOU THINK ABOUT VERY OFTEN? - Give Unto Me
9) WHAT IS 2+2? - Dance of Fate
10) WHAT DO YOU THINK OF YOUR BEST FRIEND? - Incentive
11) WHAT DO YOU THINK OF THE PERSON YOU LIKE? - Missing
13) WHAT DO YOU WANT TO BE WHEN YOU GROW UP? - Haunted
14) WHAT DO YOU THINK WHEN YOU SEE THE PERSON YOU LIKE? - Imaginary
15) WHAT DO YOUR PARENTS THINK OF YOU? - Shallow End
16) WHAT WILL YOU DANCE TO AT YOUR WEDDING? - Supremacy
17) WHAT WILL THEY PLAY AT YOUR FUNERAL? - Humane
18) WHAT IS YOUR HOBBY/INTEREST? - Demise
19) WHAT IS YOUR BIGGEST SECRET? - Heaven's A Lie
20) WHAT DO YOU THINK OF YOUR FRIENDS? - In Visible Light
21) WHAT WILL YOU POST THIS AS? - Further Away


Jah, Leelokas, mulle hakkas see idee meeldima, et prooviks ka. :D

It feels so warm when you are near...

Aga Sind ei ole ju tavaliselt ligi ja isegi kui oled, siis mitte nii, et Sa minuga suhtleks. Valus? Natuke küll jah. Eriti veel nüüd, kus neid momente, kus Sa läheduses oled, jääb järjest vähemaks. Siiski olen ma Sind peaaegu iga päev silmanud. See mulle meeldib.

Aga.. Arvestuse nädal siis. Varsti saab läbi tegelt. Siiani on vist isegi päris edukalt läinud. Eesti keele pärast ma üldse ei muretse. Saksa ja bio venitab vast 4d välja.. Mata eksamikursuse KT võib ka isegi heal juhul 4 kätte saada. Eks homme saab teada. Homme on ka inka. Selle pärast ka väga ei muretse ja reedel mata arvestus.. Selleks peab homme õppima hakkama. Valemid ja muu staffi üle vaatama.

Mis siis veel? Haige olen, jah. Köhin päris parajalt.. Nohu on ka. Söön antibiootikume + veel kahte rohtu. Päris lahe. Suht nõrkus on kogu aeg peal. Valud igal pool... Peamiselt kõhus. Ei tea miks... Vahet pole kah. Kurnav. Ei saa end terveks ravida.
Öeldakse, et haigena ei tohi koolis käia, aga Treffneris nagu väga puududa ei saa... Midagi on nagu paigast ära :D.

Jamh.. Mis ma siin tegelikult ikka vingun...
Ahsoo.. Natuke on segadus ka. Ei teagi nagu... Vana arm vist ikkagi ka ei roosteta.. Samas ei tea. Kui näen, siis ei ole nagu midagi... Aga ikkagi on nagu imelik.

Mis seal ikka....

You are all I want to feel...

Chances are so few and choices are so true.

Mul ei tohiks tegelikult olla põhjust kurta. Kõik on iseenesest enam- vähem korras. Siiski...

Täna rääkisin ühega, kes on mulle väga oluline, kuigi ma pole temaga ammu niimoodi avameelselt rääkinud. Nii mõnigi asi, mida ma veel ise ei teadnudki, et minu sees on, tuli päevavalgele. Ntks see, kuidas ma viimasel ajal kannan justkui maski. Ma naeran, teen ise nalja. See ei ole teeseldud, ei. Aga tegelikult ma tean, mis mu hinges toimub ja see on kaugel naerust ja naljast. Sees on kõik väga mäda. Ja see hakkab taaskord süvenema. Ma ei tohiks lasta sel juhtuda, aga tänu kõigele... Mul ei ole jaksu.

Ka puudub mul igasugune motivatsioon, soov ja tahtmine midagi teha. Mul on lihtsalt kõrini. Ma ei jõua enam. Ma ei taha enam. Ma olen pigistatud tühjaks pea viimse tilgani. Ja suvi on veel nii kaugel... Tahaks sellest kõigest juba eemale.

Ning... Ma ei suuda mõelda sellele, et ma ei näe Sind enam... Olgu, vb paar korda trehvame. Nädalas korra? Oleks isegi väga hästi.

Ja ma avastasin praegu, kui lapsik ma olen. Kohutav! Kuidas ma saan nii kinni olla...? Mul ei ole mingit põhjust. Mulle ei ole antud mitte mingisugust, kõige vähematki põhjust, et nii kinni olla. Lausa häbi hakkab.
Pean lahti laskma. Kõik, on aeg.

Catch me, as I fall...

Hmm... Vabandan pika vaikuse pärast. Just too much has been going on. Ma olen kurnatud... Tervis on halvenenud... Ja ma olen ääretult pettunud.

Ma vihkan, et ma hoolin. Ma ei tahaks. Ma ei jõua enam kui vastu ei hoolita. Aga ma ei saa sinna midagi parata. Ma ei saa ka ilma. Doh...

Igatahes.. Homme on keemia arvestus. Peaks unele minema. Kohe.
Keemia võib isegi 4 kätte saada (mis ongi main goal, sest 5te niikuinii ei saa). Jõudsin just mõni aeg tagasi Kati poolt tagasi... Keemia. :) Minust siiski võib õpetaja saada. :D Natuke praktikat veel. Irw.

Tohutu väsimus. Tahaks lihtsalt magada. Ja jäädagi magama. Kauaks. Vähemalt 12 tundi. Vähemaga ma ei lepi.

Aga ma lähen magan nüüd oma tühised kuus tundi.. :)

Can't you see all along it was me?

Kodu. Diivan. Telekas. Tee. Kurguvalu. Nohu. Väsimus. Pettumus.

Ma tahaks keelduda midagi tunda, kuid see on võimatu. Ma kujutan ette, et kui ma poleks nii väsinud, tunneks ma veelgi suuremat pettumust. Ma ei tea... Kas minu õnn? Vahest tõesti.

Tegelikult ma väga midagi tarka kirjutada ei oskagi. Väsimus on liialt peal... Eilne õhtu venis vist siiski liiga pikale, kuid olgem ausad, mul oli lõbus. Eriti tore oli see, et ma ei pidanud üksinda koju minema :).
Terve see eilne punt (niipalju kui neid täna koolis oli) oli suht uniste nägudega. Kes meist jõudis alles kell 7 hommikul koju ja siis jälle otse kooli. Täna oli tõesti huvitav koolipäev. Peale keemia kontrolltööd, mingi 15- 20 minutit ma reaalselt magasin jälle ja ärkasin koos tunnikellaga. Leelo väidab, et ma olevat minut enne kella pea tõstnud ja õpetajat vaadanud... Aga ma ise seda ei mäleta. Päris põnev.
Suht uimas on tänane läinud. Ma ei mäleta justkui eriti midagi (aga Sind küll).

Tahaks...