Üleminek talveajale

Öeldakse, et iga inimese saatus on tema enda kätes. Kas on? Meil on valikud, kuid kas see ei või olla lihtsalt pettekujutelm. Mul justkui on valik, mul justkui on võimalus ise midagi muuta, ise midagi ära teha, kuid lõpuks läheb asi ikka nii nagu ta minema peab. Mul ei ole kontrolli oma tuleviku üle. Iga kord kui ma arvan, et mul on selge, kuidas miski minema hakkab, juhtub midagi ja ükskõik kui väga ma tahan oma asja juurde jääda, suudab elu teha ikkagi omad "korrektuurid". Elu paneb mulle piduri peale. Ma hakkan korraks juba arvama, et ma olen õnnelik ja siis tuuakse mind kogu täiega maa peale tagasi. Ma arvan, et mul läheb midagi hästi ja siis saab see läbi. Milleks üldse üritada, kui iga mu üritus lõpuks ikkagi luhta läheb? Las siis elu läheb nii nagu ta ise tahab minna. Milleks pean ma ohjad haarama? Milleks pean mina oma elu üle valitsema kui mul niikuinii puudub kontroll?